Kõik tahaks rõdul olla

26.04.2020

Kes meist ei tahaks endale rõdu! Unistustes on mõnus istumine koos maitsva suupärasega, linnulaul ja võimalus teistele ülevalt alla vaadata. Potililled teevad olemise veelgi mõnusamaks. Unistus on üks, aga tegelikkus paraku teine, sest rõduga kaasneb ka palju probleeme. Mõnikord on rõdu hädavajalik, näiteks evakuatsioonipääsuna, kuid vanale majale unistusterõdu juurdepookimisel tasuks küll kümme korda mõelda, kas see ikka nii vajalik on. Eriti siis, kui maja ümber on aed, kus saaks mõnusa istumise tunduvalt lihtsamalt korraldada.
 Enne sõda ehitatud majade rõdud olid peamiselt hoone arhitektuurseks elemendiks ja paigutati enamasti tänavapoolsele fassaadile. Nõukogude ajal arvati, et rõdu teeb inimesed õnnelikuks ja kõik kortermajad külvati nendega üle. Tänaseks klaasseintega kinni ehitatud rõdud reedavad, et eriti praktilised need siiski pole. Klaasimist tingib linna tolmune ja saastunud õhk, mis muudab rõdud räpaseks, ent paljudel juhtudel on põhjuseks ka niiskusega seotud probleemid.



  Rõdu on oma olemuselt konstruktsioon, mis asub aastaringselt ilmastiku vallas. Olgu tegemist eenduva või niššis asuva rõduga, mõjutavad vihm, lumi, päike, tuul ja kiired temperatuurimuutused seda rohkem kui mõnda teist majaosa. Seepärast tuleb rõdu ka rohkem ja tihedamini hooldada.
 Suur osa kahjustustest põhinebki sellel, et rõdusid ei hooldata või tehakse vaid kerget iluravi. Kui lisaks on veel vale konstruktsioon, vilets materjal ning kehv teostus, siis polegi imestada, et paljud rõdud on ohtlikuks muutumas.


 Kahjustuste peamiseks põhjuseks on liigne niiskus. Betooni ja värvi lagunedes hakkavad kandvad metallkonstruktsioonid roostetama. Armatuuri mahtu paisutav rooste tekitab betoonis pragusid, mida sinna sattunud vesi külmudes edasi lõhub. Vesi uhab lupja vähemaks, mis muudab konstruktsiooni veelgi nõrgemaks, betooni armatuuri kaitsev toime langeb samuti.
 Kui ka rõdu põrand on väljapoole kaldu, võib tuul vihmavee ikkagi vastu seina pressida ja siis jookseb see seina mööda alla. Põrandalt seinale pritsiv vesi märgab seina üleval pool. Iga vihmasaju korral saavad rõdu ümbruse seinapinnad märjaks. Kuniks krohv peab vastu, määrdub sein rõdu põrandalt maha pestud või niiskele pinnale kinnituva õhusaaste tõttu. See omakorda on hea kasvupinnas vetikatele. Suurema veekoguse korral kulub värvipind ja seinale tekivad heledamad triibud. Kui krohv on külmade saabudes läbimärg, hakkab see lagunema. Seejärel saab vesi imbuda müüri sisse, põhjustades külmakahjustusi juba seal.
 Sarnased kahjustused tekivad ka puidust rõdu puhul. Materjalide viimistluskihid lagunevad pideva liigse niiskuskoormuse tõttu, puit märgub ja võimalused mädanikseente kasvuks on olemas.
 Muidugi on tore rõdul olla, kuid selle nimel peab ka vaeva nägema. Igal kevadel tuleb rõdu üle vaadata ja vähimadki kahjustused kohe kõrvaldada. Suureks lastud kahjustusi on väga raske või koguni võimatu parandada. Siis tuleb rõdu lammutada ja vaevalt, et keegi tahaks selle asemele enam uut ehitada.


Kas põrandalapi, ämbri ja uksemati hoidmiseks on ikka vaja rõdu ehitada?

Lea Stroh