Fassaadil kasvavad mikroorganismid võivad põhjustada majaomanikule tõsist muret. Kuigi sel viisil määrdunud fassaadid ei mõjuta hoone funktsioone, muudavad need hoone esteetilist välimust ja jätavad mulje, et seda ei hooldata. Mikroorganismid võivad leida kasvukoha kõikide hoonete fassaadidel, kuid probleemi nähtavaks muutumine võib võtta erineva aja. See sõltub paljudest hoonega seotud teguritest, ka kliimast, ümbrusest ning bioloogilistest protsessidest.
 Fassaadidel võivad kasvada hallitusseened, vetikad ja tsüanobakterid ehk sinivetikad, samblad ja samblikud. Nende kasvuks on vaja vett, kuid nõuded vee kogusele varieeruvad. Kõrge niiskusetase soodustab põhimõtteliselt kõikide mikroorganismi kasvu. Samas on olemas alumine piir, mille juures on niiskust juba nii vähe, et kasv pidurdub.
 Fassaadile satub vesi õhus oleva niiskuse ja sademete tõttu. Niiskuse hulk fassaadil sõltub selle konstruktsioonist ja ülesehitusest, mistõttu võivad sama fassaadi erinevad osad olla erineva niiskuskoormusega. Fassaadi külmemad osad on niiskemad ja seal võib kasvada ka rohkem mikroorganisme. Niiskemad on ka kohad, kus vihm saab seina mööda alla joosta. Seepärast on laiema räästaga majad vähem ohustatud. Koos tuulega satub aga vesi ka kaitstumatesse kohtadesse, kuid eriti on vihma käes hoone nurgad ja katusega seotud pinnad. Levinumateks põhjusteks on siiski deformeerunud vihmaveesüsteemid või katteplekid, mille tõttu satub fassaadidele paiguti rohkem vett ja need kohad püsivad ka kauem niisked. Niisketele kohtadele kinnitub ka õhus lenduv tolm ja tingimused hallituse ning vetikate kasvuks ongi olemas.
 Fassaadi niiskuskoormus sõltub ka selle viimistlusmaterjalist. Erinevad materjalid käituvad niiskusega erinevalt, neil on erinev struktuur ja koostisained ning sellest oleneb, kas mikroorganismidele tekivad soodsad kasvutingimused või mitte. Uus probleem on ilmnenud seoses lisasoojustamisega, mille tagajärjel jäävad seina välispinnad külmemaks ja seega niiskemaks ning räästadki muutuvad kitsamaks.
 Lisaks hoone kuju ja konstruktsioonidega seotud tingimustele, mängivad suurt osa ka miljööga seotud faktorid. Põhjapoolsed fassaadid on alati külmemad ja kauem niisked, kui päikesepoolsed fassaadid, samuti on valdavate tuulte poolsed fassaadid vihmaperioodidel niiskemad ja risk mikroorganismide tekkeks ning arenguks on suurem. Hoone läheduses kasvavad puud ja põõsad suurendavad seda riski alati.
 Et mikroorganismide kasvu fassaadidel soodustavad ja põhjustavad mitmed erinevad faktorid ning need võivad ka omavahel seotud olla, ei ole ka kahjustuse tekkimise vältimiseks või saneerimiseks mingit ühest lahendust. Esmane viis on siiski jälgida, et vihmaveerennid ja -torud ning katteplekid oleksid töökorras ja täidaks oma ülesannet. Kui mõni karniis või katteplekk on liiga väike või vähese kaldega, tuleb see ümber ehitada. Teine tähtis nõue on, et puud ja põõsad ei oleks fassaadile liiga lähedal. Seinu soojustades tuleb vajadused ja võimalused põhjalikult läbi mõelda.
Mõned näited mikroorganismidele soodsatest kasvutingimustest: