Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga keerulised ja kulukad parandada.
     Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Niiskusega on seotud ka mõned terviseohud: hallitus võib põhjustada allergiat, mikroorganismid armastavad niiskust ja kaasaegsetest
ehitusmaterjalidest eraldub niiskuse toimel rohkem saasteaineid.
     Tundub kummaline, et me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi. Ehitamine on muutunud nii keeruliseks, et ilma spetsiaalse koolituseta enam hakkama ei saa. Konstruktsioonides kasutatakse uusi materjale, mille omadusi ja sobivust ei ole piisavalt kontrollitud. Materjalid, mis sobivad uute majade ehitamiseks ei pruugi sobida vanade konstruktsioonide parandamiseks ja täiendamiseks.
     Muutunud on ka meie elukombed. Me kasutame ruumides vett rohkem kui varem. Neljaliikmeline perekond võib toota toiduvalmistamise, pesemise, kuivatamise ja lihtsalt ruumides viibimisega kuni 12 liitrit veeauru ööpäevas. See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni.
     Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet.
     Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse
konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi.
     Kõiki niiskuskahjustuste põhjusi ei ole võimalik kohe avastada. Suuremale osale saab siiski kiiresti jälile, kui vihmase ilmaga vee teekonda kõigil hooneosadel jälgida. Vesi peab saama takistamatult konstruktsioonidelt maha voolata ja suunduma hoonest võimalikult kaugele.
     Iseenesest ei ole ükski vihmasadu ohtlik, sest traditsiooniliselt ehitame me oma maju nii, et konstruktsioonid
saaksid pärast märgumist kiiresti kuivada. Kui aga mõni koht saab konstruktsioonivea või vigastuse tõttu rohkem märjaks, siis võtab ka kuivamine rohkem aega. Niiskes miljöös ja sobiva temperatuuri korral hakkavad kohe arenema hallitus- ja mädanikseened või külmub märgunud materjal puruks. Märg laik lihtsustab vea avastamist.
     Niisugune detektiivitöö ja probleemide kiire lahendamine aitavad vältida kulukaid tagajärgi. Ja see on peremehele kohane tegu!

Selle krohvikahjustuse oleks pidanud juba ammu avastama ja põhjuse likvideerima.

Lea Stroh